Titanicu kangelase ja kangelanna armastuslugu keerleb juveelidest ehitud kaelakee ümber: Ookeani süda. Filmi lõpus vajub ka see pärl merre koos kangelanna igatsusega kangelase järele. Täna on lugu veel ühest pärlist.
Paljudes legendides on paljudel esemetel neetud omadused. Läbi aegade on räägitud, et mõnes eriti tugeva religioosse õhkkonnaga riigis on alati palju inimesi, keda ümbritseb surm ja tragöödia, sest nad puudutavad neetud asju. Kuigi puudub tegelik teoreetiline alus väita, et nad surevad needuse tõttu, on tõepoolest palju inimesi, kes sellesse surevad.
Suurim sinine teemant maailmas: Lootuse täht, tuntud ka kui Lootuse täht, on tohutu alasti teemant ornament, millel on selge meresinine värv. Paljud juveelifirmad, asjatundjad ja isegi kuningad ja kuningannad tahavad seda saada, kuid kõigil, kes selle saavad, on eranditult palju halba õnne, olgu siis surnud või vigastatud.
1660. aastatel leidis Ameerika seikleja Tasmir aardejahi käigus selle tohutu sinise teemandiga töötlemata kivi, mis väidetavalt oli 112 karaati. Seejärel kinkis Tasmir teemanti kuningas Louis XIV-le ja sai suure hulga auhindu. Kuid kes oleks võinud arvata, et lõpuks saab Tasmiri surma, aardejahi käigus metsikute koerte karja poolt räsitud ja lõpuks surma saada.
Pärast seda, kui kuningas Louis XIV sai sinise teemanti, käskis ta inimestel teemanti lihvida ja poleerida ning seda rõõmsalt kanda, kuid siis tuli rõugepuhang Euroopas, aga Louis XIV elu.
Hiljem kandsid sinist teemanti nii Louis XV partnerid Louis XVI kui ka tema keisrinna, kuid nende saatus pidi saama giljotiini.
1790. aastate lõpus sinine teemant ootamatult varastati ja see ilmus Hollandis uuesti välja alles peaaegu 40 aastat hiljem, kui see raiuti alla 45 karaadi. Räägitakse, et teemandi meister Wilhelm, et vältida teemandi taastumist, tehti otsus. Isegi uuesti jagunedes ei pääsenud teemandimeister Wilhelm sinise teemandi needusest ning lõpptulemuseks oli see, et Wilhelm ja tema poeg sooritasid üksteise järel enesetapu.
Briti ehtegurmaan Philip nägi seda sinist teemanti 1830. aastatel ja tundis sellest sügavat tõmmet ning eiras legendi, et see sinine teemant toob halba õnne, ning ostis selle siis kõhklemata ära. Ta pani sellele enda järgi nimeks Hope ja muutis selle ka "Lootustäheks". Sinine teemant aga ei lõpetanud oma võimet tuua halba õnne ja ehtekollektsionäär suri ootamatult kodus.
Philipi vennapoeg Thomas sai järgmiseks Blue Diamondi pärijaks ja Blue Diamond ei säästnud teda. Marth kuulutas lõpuks välja pankroti ja tema väljavalitu Yossi nõustus samuti temast lahutama. Seejärel müüs Mars Hope Stari, et oma võlgu tasuda.
1940. aastate lõpus kulutas tuntud Ameerika suur juveelifirma Harry Winston "Lootuse teemandi" ostmiseks tohutult raha, pikema aja jooksul pole Winstonite perekonda tabanud mingi needus, kuid äri õitseb. Lõpuks kinkis perekond Winston sinise teemandi USA-s Washingtonis asuvale Smithsoniani ajaloomuuseumile.
Just siis, kui kõik arvasid, et halb õnn on möödas, tabas Harry Winston Jewellersit üks Ameerika ajaloo suurimaid ehtevargusi. Halb õnn ei kadunud kuhugi.
Õnneks on see nüüd muuseumis ega too kellelegi teisele halba õnne.
Postitusaeg: juuli-09-2024